Nüüd siis natuke ka meie tööst ehk praktikast kohas nimega Henrikinhovi.

Hommikul kell 7.45 olime kui viis kopikat valmis all ukse ees. Meile tuldi järgi ja nii saime praktika kohta.
Algul näidati maja, muidugi esimese korraga läks pea sassi, sest räägiti ainult soome keeles ja kõik oli võõras.
Kaheksa paikku oli neil hommikusöök. Mõnele prouale oli vaja rullid pähe keerata. Enamustel prouadel oli tehtud maniküüri ja küüned lakitud. Imestama pani see, et hommikuses vahetuses oli 10 hoolealuse peale kolm hooldajat. Nende põhi töö oli hoolealustega aja veetmine, mõnda oli muidugi vaja ka sööta. Kõik tõstmised ja hoolealuste siirdamised tehti tõstukitega. 15 minutit ennem kahteteist oli hoolealuste lõuna. Peale seda oli pisike puhke uinak. Kahest oli päeva kohvi, mis isegi minule, kes ma suht kanget kohvi armastan, oli ikka liiga kange.
Meie päev Henrikinhovis lõppes selleks korraks kella kolmest, Janika kes meid hommikul sõidutas tuli meile taas järgi ja tutvustas väheke ka ümbrust.
Liiklusvahenditeks saime omale jalgrattad, millega praktikapaikka minna hommikutti on umbes 15 minutit. Kuna me hommikul kulgesime autoga siis peale praktikat sõitsime kahekesi igaks juhuks selle tee uuesti läbi, et hommikul mitte eksida.
Kui olime koju jõudnud käisime ka omal käel ümbrusega tutvumas. Sai vändatud umbes tunnike, eks paistab kas hommikuks on ka lihased valusad.
Emotsioonid olid esimesel päeval ikka päris sassis. Õnneks siiski on praktikakohas ka paar eestlast seega suuremate murede ja probleemide koha pealt, ehk saab eesti keelega hakkama.
Tunne on mega ja ootame taas uut päeva.

Olge mõnusad ja tervitused siit Soome maalt.